Öeldakse, et oled see, mida sööd. Sealjuures ei mängi rolli vaid toit ise, vaid ka see, kuidas sa seda valmistad. On kasulik süüa toitu toorelt, kuid siiski ei saa üle ega ümber – teatud koguse söögist peame siiski küpsetama. Mikrolaineahjus toidu küpsetamine muudab toidu keemilist struktuuri ja vähendab olulisel määral toiteväärtust.

Mikrolained on elektromagnetlainete üks vorm ja selle sagedus on 2450 MHz ehk 2,4 GHz. Kui tavalisel kuumutamisel toimub soojenemine väljastpoolt sissepoole, siis mikrolaineahjus hakkavad vett sisaldavad molekulid liikuma väga kiiresti – miljoneid kordi sekundis – ning molekulaarsel hõõrdumisel soojeneb üles kogu toit. Kuna toidu kõik osad ei sisalda ühtmoodi vett, on tulemuseks ebaühtlane soojenemine. Oleme ilmselt kõik kogenud, et moos läheb piruka sees kõrvetavalt kuumaks, samal ajal kui pirukas ise on alles leige. Eriti ohtlik on beebipudelite soojendamine mikrouunis, kuna lapsed võivad nii oma suu ja neelu ära kõrvetada. Sealjuures, kui vett sisaldavad molekulid toidus puuduksid, jääks toit külmaks.

Erinevates katsetes on ilmnenud, et brokkoli kaotas mikrolaineahjus küpsetamisel 97% oma kasulikest antioksüdantidest, samal ajal kui aurutamisel läks kaotsi vaid 11%. Spargelkapsa puhul ilmnes C-vitamiini sisalduse vähenemine. Küüslaugu 60-sekundilisel kuumutamisel mikrouunis kadus vähivastase koostisosa alliini toime, piima 6-minutilisel kuumutamisel aga hävines vitamiin B12. Mikrolaineahi võib hävitada ka rinnapiimas olevad haigustega võitlevad toimeained, mis beebit kaitsevad – ilmnes, et mikrouun kaotas rinnapiimast kuumutamisel aktiivsed lüsosüümid ja antikehad ning soodustas potentsiaalsete patogeensete bakterite kasvu. Vitamiinide sisaldus toidus väheneb ja teatud aminohapped muutuvad teistsugusteks, bioloogiliselt mitteaktiivseteks aineteks. Mõned muutunud aminohapped on sealjuures kahjulikud närvisüsteemile ja neerudele.

Ka toiduainete plastikust ja paberist pakendid võivad toidu sisse lekitada kantserogeenseid ühendeid, isegi tüüpiliste mikrouunis soojendatavate toiduainete puhul nagu pizzad ja popkornid. Kõrge rasvasisaldusega toiduainete soojendamisel uunis plastikümbrises tekib dioksiine, tuntuid kantserogeene ja teisi toksiine, mis satuvad söödava toidu sisse.

Mikrolaineahi muudab ja deformeerib toiduainete molekule. Enne vereülekannet veri soojendatakse. 1991. aastal tehti vereülekanne ühele naisele, enne mida veri soojendati üles mikrolaineahjus. Selle tagajärjel naine suri, mis tõi kaasa laialt kajastatud kohtuprotsessi. Nüüd me vähemalt teame, et mikrolaineahi kahjustab vere koostisosi.

Ka läbi mikrolaineahju klaasi lekib teatud hulgal mikrolaineid. Uuemate ahjude puhul on selle tase viidud minimaalseks. Sõltumatu mittetulundusühing Powerwatch sõnab, et isegi kui mikrouun on töökorras, on mikrolained köögis märgatavalt suuremad lähedal asuva mobiiltelefoni baasjaamade kiirgusest. Lisaks sellele, vastu seina asetatud mikrolaineahi kiirgab ka läbib seina teise tuppa. Mikorlaineahju tuleks kontrollida vähemalt kord aastas, kuna mikrolaine emissioon võib muutuda ka ahju tavapärasel kasutamisel. Võib osta ka vastava vahendi, millega saab kiirgustaset kodus määrata. Kui mikrolaineahju uks ei sulgu korralikult ei tohiks seda enam kasutada. Üleüldiselt tasub töötavast mikrouunist eemale hoida.

Mikrolaineahi võeti esmakordselt kasutusele natside poolt Teises maailmasõjas. Pärast põhjalikke uuringuid olid mikrolaineahjud Venemaal 1976. aastast kuni Perestroikani keelatud. USA-s on mikrolaineahi tänapäeval kodus olemas 90% leibkondadest.

Riisi tarbimine on Eestis viimastel aastatel suurenenud. Võrreldes 3 aasta taguse ajaga on nt Selveri kaubandusketis riisi müük kasvanud lausa üle 45%. Eestis on kõige populaarsemaks riisisordiks pikateraline riis, moodustades ligi poole kogu riisi müügist. Riisi sorte on aga väga palju (maailmas lausa 8000 erinevat sorti), omades erineval hulgal väärtuslikke toitaineid. Samuti tuleb nendega ümber käia erinevalt. Teretulemast riisimaailma!

Riisi keetmisel tuleks kasutada paksupõhjalist potti, kuna riis on kerge põhja kõrbema. Kas aga riisi tuleks ka enne keetmist pesta, pole kokad päris ühel nõul. Igatahes tuleks jälgida riisi ja vee vahekorda potis ning pakendile märgitud nõutavat keemisaega, et riis oleks parajalt pehme, samas ka mitte liiga kaua keeta, kuna siis võib see muutuda maitsetuks ja kleepuvaks. Keetmise asemel aurutades jääb riisi rohkem kasulikke aineid, mitte ei valata neid kraanikausist alla.

Keedukottidesse pakitud riis on küll mugav kasutada, kuid selle näol on tegu nö prügiriisiga, mida pole võimalik pesta – kui kotike lahti lõiga, tuleb sealt seest välja palju mustust ja tolmu.

Asja teeb keerulisemaks see, et ühesugusel riisil võib olla mitu nime: nt pruuni riisi ja täisterariisi näol on tegu sama toiduainega, nagu ka pikateralise ja sõmera riisi puhul.

Pudruriis ehk ümarateraline riis on suure tärklisesisaldusega ning muutub keemisel kleepuvaks. Pudruriisi tuleb paar minutit tugeval tulel keeta ja seejärel koos piimaga aeg-ajalt segades hautada 40 minutit.

Metsikul riisil on tugev (pähkli) maitse ja kõrge hind, mistõttu segatakse seda tavaliselt pikateralise riisiga. Metsiku riisi terad on peaaegu musta värvi, tavalise riisi teardest pikemad, kuni 1 cm pikkused.

Basmatiriis ja jasmiiniriis on peene lõhnaga riisisordid. Et nende lõhn esile pääseks, tuleb riisi enne keetmist 5-6 korda külma veega loputada ja nõrutada. Jasmiiniriisist eraldub pärast keetmist nõrka jasmiinilõhna. Pähklimaitselist basmatiriisi peetakse aga riiside kuningaks.

Pikateraline (sõmer) riis on enim levinud riisisort meie kaubanduses. Seda on aurutatud koos koorega ja pärast koorimist kuuma õhuga kuivatatud. Sellisel moel töödeldud riis säilitab ligi 80% sisalduvatest mineraalainetest ja vitamiinidest. Mida rohkem riisi on kroovitud (puhastatud erinevatest kihtidest), seda vähem kasulikke toitaineid selles on.

Pruun riis (täisterariis) on kõige kõrgema toiteväärtusega, sellelt on maha lihvitud ainult kiuline mittesöödav kest. Eeltöötlemata riisi tuleb keeta 45 minutit, Eestis on aga saadavad peamiselt eeltöödeldud riisi, mis valmib veidi kiiremini.

Erinevaid põnevat riisisorte saab osta nt Stockmannist, Solarise toidupoest ja Piprapoest.

Kui kaua riisi keeta?
Pruuni riisi 40-45 min
Aurutatud riisi 25 min
Valget riisi 15 min
Kiirkeeduriisi 5 min

Valiku erinevaid riise, riisi sisaldavaid ja riisiga sobivaid toite leiad siit, sealjuures pikateraline riis ja sõmer riis, basmati riis.

Kaubanduskeskustes manipuleeritakse klientidega lisaks teistele mõjutusvahenditele ka muusikavaliku kaudu. Eestis on see uus teema, maailmas aga tuntum ostmist soodustav vahend. Muusika mõjutab alateadlikult ligi kolmveerandit tarbijaist.

Muusika mõjutab inimese ostukäitumist. Millist muusikat mis puhul kasutatakse? Suurte kampaaniate ja ostumöllude ajal mängitakse poodides elavat diskomuusikat, mis paneb ka kauplust väisavad inimesed kiiremini liikuma ja kergemini otsuseid tegema. Iga kaup vajab erisugust muusikavalikut.

Klassikaline muusika paneb meid ostma kallihinnalisemat ja eksklusiivsemat kaupa. Nimelt selgus ühes uuringus, et klassikalise taustamuusikaga restoranides tellisid külastajad kallemaid veine ja magustoite kui popmuusikat mängivates toitlustuskohtades. Klassikalise muusikaga on aga häda selles, et teenindajad ei suuda päev läbi nii rasket muusikat kuulata. Ka pidevalt mängitav jõulumuusika võib pühade ajal klienditeenindajatele muutuda üsna talumatuks.

Samuti saab muusikavalikuga muuta külastajate kontingenti. Nimelt võeti Kopenhaageni rongijaamas, mis oli kujunenud tavapäraseks asotsiaalide puhke- ja soojenduskohaks, mängima klassikalist muusikat. Õige pea oli plats asotsiaalidest tühi – selline muusika ei haakunud kuidagi nende sotsiaalse staatusega ja peletas nad sealt eemale.

Rokk ja rock’n’roll sobib hästi noorterõivaste kauplustesse, kus muusika on esiplaanil, mitte taustaks. Kõlarid on paigutatud uste juurde ja juba muusikavalikuga selekteeritakse välja potentsiaalsed kliendid.

Ka muusika tugevus mängib olulist rolli. Veidi valjemalt mängiv muusika tõmbab inimeste tähelepanu ja nad hakkavad automaatselt muusika suunas liikuma. Liiga vali heli tekitab aga stressi ja peletab inimese poest eemale. Seetõttu on ostukeskustes hoolikalt läbi mõeldud nii muusikavalik, kõlarite arv, asukoht kui ka helitugevus.

Muusika tempo mõjutab aga meie liikumiskiirust kaupluses. Aeglane muusika pikendab kliendi poes või ostukeskuses viibimise aega – inimesed valivad kaupa rahulikult ja jäävad hiljem kodus ostudega rohkem rahule. Teatud olukorras on aga vaja tarbija liikumistempot tõsta, näiteks vahetult enne kaupluse sulgemist. Nii võiks 15 minutit enne sulgemist mängida kiirema tempoga muusikat. Åhlensi kaubamajas lõpetab iga tööpäeva sama, tempokas muusikapala, mis on püsiklientidele juba tuttavaks saanud.

Reklaamklipid lastakse siseraadios eetrisse iga 15 minuti tagant, kampaaniate ajal tipptundidel sagedamini, rahulikumal ajal harvem.

Olles teadlik, kuidas meid kui tarbijaid mõjutatakse, on huvitav minna poodi ja reaalset olukorda hinnata. Lisaks on lihtsam lasta manipulatsioonil mitte sündida, hoida meel kaine, vältimaks uisapäisa tehtud oste, mida hiljem kahetseme.

Talvel on meil valik: kas osta värskeid välismaalt sissetoodud või külmutatud juurvilju-puuvilju. Külmutatud viljad on oma C-vitamiini sisalduselt võrreldavad suviste viljadega, samal ajal kui talvel poelettidel olevates viljades on see oluliselt langenud ehk täpsemini külmutatud aedvili sisaldab kaks korda rohkem C-vitamiini, mis on talvel ülimalt tähtis. Vaid kaltsiumi ja kaaliumi sisaldavad värsked aedviljad veidi enam.

Värske vili hakkab oma toiteväärtust kaotama kohe pärast korjamist. Mida kaugemalt viljad kohale tuuakse, seda rohkem on nad oma toiteväärtust kaotanud, samuti pole nad noppimise ajal päris küpsed ega sisalda maksimaalsel hulgal vitamiine ega mineraalaineid. C-vitamiin hävineb seismisel, õhuga kokkupuutel ja kuumtöötlemisel kiiresti. Külmutamiseks mõeldud viljad aga korjatakse küpsemise tipul, mil nende toitaineteisaldus on maksimaalne. Nii säilib aedviljade suur toitainesisaldus kuni 6 kuud. Samuti puuduvad konserveeritavad ained.

Purki pandud ja konserveeritud juurviljad on kahtlemata väiksema toitainesisaldusega kui värsked viljad, kuna neid on keedetud pikka aega ja hoolega soolatud, külmutatud vilju aga pole kuumutatud, mistõttu toitained on säilinud. Samal põhimõttel on vitamiinid säilinud toormoosis, vastupidiselt keedumoosile.

Kindlasti ei tohiks külmutatud toiduaineid mikrolaineahjus üles sulatada, isegi kui on olemas spetsiaalne sulatusprogramm – see eraldab kestad marjadest, kaotab loomuliku värvi, C-vitamiini ja ensüümid. Marjad võiks koogitaignasse lisada kohe külmutatuna või sulatada need külmikus 6-8 tundi, kuid mitte nii kaua, kui marjad hakkavad kestadest eralduma, sest siis hakkab ka C-vitamiinide hulk kiiresti vähenema.

Suvel on puuviljade-juurviljade valik suur ja lai, talvel aga olukord nigel, mistõttu pannakse suviseid saaduseid sügavkülma või purki ja keldrisse hoiule. Tihtilugu aga jäetakse nende tarvitamine kevadesse, kuna suvi tundub kaugel ja tuntakse kindlustunnet, et tagavara veel jätkub või ei ole mingit head ideed, mida nendega teha. Siinkohal tähelepanu! Külmutatud marjade, puu- ja juurviljade puhul kehtib 9 kuu seadus. Nimelt 9 kuud säilib toitainete hulk nendes peaaegu muutumatuna, pärast mida hakkab see langema. Seega saab öelda, et külmutatud toiduainete parim enne on 9 kuud. Nii tuleks juunis külmutatud maasikad ära süüa hiljemalt veebruaris, augustis külma pandud marjadega on aga aega aprillini.

Kokkuvõttes, värske saagi hooajal on mõistlik süüa värsket kraami ja ammutada neist maksimaalsel hulgal toitaineid, hooajavälisel ajal tasub aga ammutada vitamiine külmutatud toodetest.

Meedias on üsna palju räägitud, et deodorandid, mis higilõhna katavad, ja antiperspirandid, mis higi eritumist pärsivad, tekitavad rinnavähki. Antud tooted koosnevad kahjulikest ainetest, mis imenduvad läbi naha või läbi imepisikeste raseerimise tagajärel tekkinud haavandite. Samuti nähakse seost kaenlaalustele kantud ainete ja rindade lähedases paiknemises. USA Rahvuslik Vähi Instituut antud seost ei kinnita, kuna tehtud uuringud on vastuolulised.

Antiperspirandid sisaldavad alumiiniumühendeid, mis tekitavad korgi higinäärmetesse, takistades higi jõudmist nahapinnale. Mõned uuringud kinnitavad, et nahale tihti kantavad alumiiniumühendid võivad imbuda läbi naha ja omada östrogeeni sarnast mõju. Kuna hormoon östrogeen suurendab vähirakkude teket, näevad mõned teadlased antiperspirante vähitekitajatena.

Parabeene, säilitusaineid, mida sisaldavad paljud kosmeetikatooted, toidud, ravimid ja ka mõned deodorandid ja antiperspirandid, nähakse omavat östrogeeniga sarnast mõju rakkudele. Parabeenide sisaldust tootes saab lihtsalt selgeks teha toote etiketti lugedes. Parabeene esineb nimetuste all metüül-, propüül-, butüül- ja bensüülparabeen.

2002. aastal läbiviidud uuring, kus intervjueeriti 813 rinnavähki põdevat naist ja 793 tervet naist, ei leitud soest deodorantide-antiperspirantide kasutamisel ja rinnavähil, ka mitte žiletiga raseerimise puhul, misjärel ühe tunni jooksul kasutati deodoranti või antiperspiranti. Teistsugused tulemused tulid aga raseerimise sageduse ja deodorantide-antiperspirantide kasutamise seose uuringust 2003. aastal. Leiti, et rinnavähk kujuneb varem välja neil, kes kasutavad deodorante-antiperspirante ja raseerivad sagedasti kaenlaaluseid. Samuti ka neil, kes samade harjumustega alustasid enne 16. eluaastat. Samas 2006. aasta uuring ei leidnud mingit seost deodorantide ja antiperspirantide kasutamisel ja rinnavähil, see-eest tõstsid vähiriski aga geenid ja suukaudselt tarbitavad rasestumisvastased vahendid (pillid).