Tööandjate Keskliit on välja käinud manifesti ettepanekuga tõsta pensioniiga vähemalt 67. eluaastale (ERR). Arusaadav, et kuidagi tuleb vähese pealekasvu tingimustes maksumaksjaid leida , kuid lähenedes asjale töövõtja poolelt, on asi päris hull, kui töötama peab surmani välja.

Hetkel on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja omab pensionistaaži vähemalt 15 aastat (Sotsiaalkindlustusamet). Kui varem said naised pensionile juba 60-aastaselt, siis nüüdseks on olukord võrdsustatud. Keskmine eluiga Eestis oli viimasel, 2009. aastal küll rekordiline: naistel 79,2 aastat, meestel 68,6 aastat ehk keskmiselt 74 aastat (ERR). Samas, uue ettepaneku jõustudes saab statistilise keskmise järgi Eesti mees pensionipõlve pidada kõigest 1,5 aastat. Milline tänu pikalt töötatud aastate eest!

Nõukogude ajal said naised pensionile 55-aastaselt, samas kui mehed 60-aastaselt. Tekib küsimus, miks said naised nii palju varem pensionile, samas kui nende keskmine eluiga on nagunii olnud pidevalt meeste omast ligi 10 aastat pikem.

Tegelikult pensionieelses eas paar vähem või rohkem tööl käidud aastat inimese eluiga oluliselt enam ei pikenda ega lühenda. Tähtis on kogu elu kui protsess, õigesti ja tervislikult elatud elu. Tõstes pensioniiga, peaks riiklikult midagi ette võtma ka inimeste eluolu parandamiseks ja eluea tõstmiseks.

Võrreldes eestlasi põhjanaabritega, rügavad siinsed inimesed palju enam. Siinkohal võib näitena tuua kasvõi fikatamise Rootsis, mis toimub raudselt vähemalt 2 korda tööpäeva jooksul, kl 10 ennelõunal ja kl 3 paiku pärastlõunal. See annab hea võimaluse aja maha võtmiseks ja kolleegidega kohvitassi ja küpsiste-saiakeste taga istudes lobisemiseks. Kahjuks Eesti versioon sellest on pigem suitsunurga vestluspausid. Fika on Rootsis ülioluline, vaat et rahvuslik sümbol. Pole haruldane, et isegi ülikooli õppejõud teeb loengus poolvägisi kl 10 ajal pausi, et saaks minna fikale, kuna neelud juba käivad. Lisaks sellele võtavad Rootsis kõik asjad aega, kuna ei töötata nii palju kui Eestis. Nii võib eestlasest kolleeg kannatamatult paar head päeva Rootsist ühte vastust oodata. Ka otsuste vastuvõtmine võtab seal aega. Eksamitöidki kontrollitakse oma paar nädalat. Öeldakse ju, et mida põhjapoolsem riik, seda flegmaatilisemad on inimesed. Samas ei saa ka eestlasi temperamentsemateks pidada, pigem kiiremini reageerivaks, mis tähendab, et nad näpistavad aega ka oma vaba aja arvelt, ehk töötavad ülegi, olles tööle väga pühendunud ja/või üritades rohkem raha teenida.

19. sajandil või kasvõi 20. sajandi alguses polnud suurem kunst elada 90. eluaastani. Eestis on sotsiaalne olukord see, mis tekitab stressi ja murrab eesti mehed tosinkond aastat rootsi meestest varem maha. Kui Rootsis pole mingisugust depressiooni 88,4% meestest, siis Eestis on lugu hoopis halvem, vastav näitaja on kõigest 64,5%, mis tähendab, et pea 40% Eesti meestest kannatab tugeva stressi või depressiooni all. (Õhtuleht)

Kokkuvõttes on Eesti mehe keskmine eluiga 2007. aasta seisuga Euroopa liidu madalaim, viies Eesti elukvaliteedi alla. Samal ajal elab Rootsi meessugu prognoosi kohaselt 78,1-aastaseks, mis on Euroopa Liidu kõrgeim. Jõukuse jaotumise koha pealt on Eesti üks suurema ebavõrdusega riike, kusjuures sotsiaalkulutused (13% SKT-st) on Eestis ligi kaks korda Euroopa Liidu keskmisest madalamad. (Ühiskondliku Leppe Sihtasutus)

Reaalselt lahkutakse töötturult Eestis keskmiselt 62,1-aastaselt ning Rootsis 63,8-aastaselt (Eesti Statistika). Järelikult saavad rootslased oma vanaduspõlve palju pikemalt ja samuti ka mõnusamalt nautida, avastades enda jaoks sageli reisimise.

Arbuus ja melon kuuluvad kõrvitsaliste sugukonda ega ole kaugeltki nii „mõttetud veetünnid” kui need tunduda võivad. Tegu on väga kasulike viljadega ja heade dieet-toiduainetega. Lisaks viljale võib ära süüa ka seemned (näiteks röstituna), mis on rasva-ja proteiinirikkad.

Meloniviljadel on skleroosivastane toime, need väljutavad kolesterooli ja neid soovitatakse vanuritele südame- ja peaaju veresoonte ja aordi ateroskleroosi puhul. Kasulik on see ka südame ja isheemiatõve, hüpertoonia ja südamepuudulikkuse korral. Melon on kasulik lastele pärast raske haiguse põdemist taastusperioodil, taastades tervise ja reipuse. Melonit tarvitatakse kõigi sapiga seotud haiguste korral, samuti neeru- ja liigesehaigute puhul, eriti podagra ja kusekivide vastu. Efektiivseim aeg meloni söömiseks on 1-1,5 tundi pärast sööki.

Kuigi arbuus ehk vesimelon sisaldab 92-93% vett, on tegu bioaktiivse ehk elus veega ja on seetõttu väga hea organismi ja vere puhastaja ning väga suures koguses (vähemalt 1,5 kg ära süües) isegi efektiivne potentsiravim. Kuigi arbuus ei sisalda just väga palju vitamiine, ei sisalda ta ka palju rasvu ega süsivesikuid, (vastavalt 0,15 g rasvu ja 7,55 g süsivesikuid 100 g kohta, kokku kõigest 30 kcal), mis muudab ta heaks dieettoiduks. Arbuusis sisalduv antioksüdant lükopeen vähendab vähi, südamehaiguste ja vanusest tingitud nägemisprobleemide riski, lisaks aitab hoida naha nooruslikkust, kaitstes ihu kahjuliku UV-kiirguse eest.

Kuidas arbuusi valida?
Parim valik on kergelt läikiva koorega arbuus ning selle ühel küljel peaks olema kollakas laik, mis tagab, et arbuus pole korjatud toorena, vaid korralikult valmis küpsenud põllul. Järgmisteks kontrolliviisideks on raputamine ja koputamine. Kui arbuusi raputades kostab seemnete klõbinat, on ilmselt tegu üleküpsenud, jahuse viljaga. Küpsusastme määratlemiseks on hea viis kaaluda ühte mõõtu arbuusid ning valida raskem, mis peaks teoreetiliselt sisaldama rohkem mahla. Koputamiskontroll tähendab, et kui koorele koputades kostub tuhm heli, on tegu valmis viljaga, samal ajal kui pooltoores arbuus kõlab tühjalt. Kui arbuusi küljes juhtub veel alles olema varretükike, siis parasjagu valmis arbuusil eritab see tugevat ning magusat aroomi.

Allikad:
Harilik melon // Rahvaravitseja – juuli 2010 – lk 34.
Buduaar
Õhtuleht
Õhtuleht
Wikipedia

Töötukassa statistikas leidub paradoks: töötuks on end registreerinud massiliselt müüjaid-klienditeenindajaid, samal ajal, kui neid otsitakse tööle kõige enam. Kassapidaja amet pole kuigi populaarne. Probleem avaldub poodides tipptundidel pikkade kassajärjekordade näol. (Õhtuleht)

Olgugi, et töötusemäär on laes, ei soovi isegi varasemad kassapidajad enam samasse ametisse naasta, vaid istuvad pigem töötukassa järjekorras. Töö on monotoonne ega ole kuigi prestiižne. Pealegi palk on madal: ligikaudu 5000 kr kuus kätte, mis pole oluliselt rohkem kui Eesti miinimum brutopalk. Kui arvestada, et töötuna arvel olles tiksub iga kuu mitte millegi tegemise eest sisse enam-vähem sama palju, siis polegi ju põhjust tööle lipata.

Skandinaavias on töötukassa probleem hullemgi. Kui Eestis saab töötuhüvitist kuni 6 kuud, siis Soomes võib nö tööd otsida hea raha eest kuni 500 päeva ehk 16,5 kuud (Kela). Kas võtab see asi tõesti niikaua aega? Selle ajaga harjub inimene passiivse eluviisiga ja ei viitsigi enam uuesti tööle naasta.

Meie kui kliendid, kes soovivad peale tööpäeva kiiresti poest läbi lipsata, et kiiresti mõned toiduained osta, peame aga seisma järjekorras. (Mainimata ei saa jätta reede- ja laupäevaõhtused napilt enne kella 22 tekkivad alkoholijärjekorrad). Meie, kelle jaoks pole järjekorras seismine rahvuslik spordiala nagu see on nt rootslastele, on see vägagi tüütu. Probleemi saaks tegelikult lahendada iseteeninduskassadega, mis on Rootsis juba nii mitmeski poes kasutusele võetud ning on imepärane vahend tipptundide ajal kiireks shoppinguks. Paraku ei saa ilma probleemideta – nimelt on rootslased tunduvalt ausam rahvas kui eestimaalased. Automaati kasutades on lihtne mõned müügiartiklid jätta läbi löömata või odavamaid kaaluleti triipkoode kasutada. Pole ime, kui Eesti poed neid aparaate kasutusele ei soovi võtta, sest kontroll on tunduvalt väiksem. Niisiis, nokk kinni, saba lahti.

Kui kellelgi on säravaid ideid, andke tuld!

Kas näeksid meeleldi iseteeninduskassat tuleviku Eestis või eelistad tavapärast näost näkku rahamaksmist?

Näib, et üksiki toit pole tervisele 100%-liselt ohutu. Teadagi on kõiksugu poes müüdavad toiduained täis topitud e-aineid. Võib siis mõelda, et ok, hakkame toituma turul müüdavast – puhas kraam. Aga tegelikult on ka nii puu- kui juurviljad mürke täis. Need on taimemürgid, mida pritsitakse taimedele, et kahjurputukatest vabaneda.

Eestist on mitu aastat järjest leitud mitmeid mürke sisaldavaid sidruneid, pirne, viinamarju ja paprikaid. Paari aasta taguse Euroopa Komisjoni uuringuga tehti hämmastavaid rekordeid: pirnis 22, paprikas 21 ning tomatis 20 erineva taimemürgi jäägid. Taimed on imenud mullast ja veest sisse kogu selle põllu mürgitamise ajaloo.

Normid on pandud paika arvestades üksiku mürgi kogust, samas aga kui viljas on mitmete mürkide kokteil, siis on kogused juba oluliselt suuremad ja mõju võib olla ettearvamatu. Mõrgikokteilide mõju inimesele on vähe uuritud, kuid teadlased kahtlustavad, et mürkidel võib olla koosmõju inimeste tarvitatavate ravimitega.

Mis veel hullem, kui maailmas kasutatakse tuhandeid taimemürke, siis Eesti labor on võimeline tuvastama vaid 300 taimemürki, Saksamaa vähe eeskujulikumalt ligi 500.

Ligi kolmandik Euroopa viljadest on saastatud mitme taimemürgiga. Hea uudis on vähemasti see, et ei sel ega eelmisel aastal pole Eestis müüdavast kaubast leitud liigsest väetamisest tekkivaid nitraadijääke. Kartulipõllud on Euroopas ühed enim väetatud põllud, õnneks tuuakse väljamaalt sisse vaid tühine osa – vaid 5%. Vastavalt statistikaametile kantakse Eestis põldudele nõukogude ajaga võrreldes neli korda vähem väetist, samas ka haritav maa on kõvasti vähenenud.

Tasub eelistada eestimaist, kuna meil kasutatakse kordi vähem nii väetist kui ka taimemürke võrreldes Lääne-Euroopaga. Õnneks meeldib kahjurputukatele lõunamaine kliima rohkem kui siinne. Ja muidugi tasub tänada ja hoida lepatriinusid, kahjurite looduslikke vaenlasi. Muidugi ei tähenda see, et Eestis taimi üldse mürkidega ei pritsitaks, aga seda siiski oluliselt vähem. Hoolikamalt peaks suhtuma ainult kodumaisesse maasikasse ja kartulisse.

Veterinaar- ja toiduamet teeb sel aastal 2 miljoni krooni eest taimemürkide pistelisi kontrolle. Leiu puhul need eemaldatakse, avalikkusele jääb aga saladuskatte alla, missugused poed mürgist kraami müüvad või kes nad müüki pani.

Mul meenub lugu, kus üks 25-aastane tark ja intelligentne saksa poiss Rootsis isegi ei pesnud poest ostetud õunu, vaid pistis kohe nahka. Avaldasin suurt ja sügavat imestust, kuna mina kõigepealt pesen ja seejärel ka koorin, nii nagu asi olema peab. Tema väide oli aga see, et koore all on just vitamiinid. Tühja neist vitamiinidest, kui koorega saad kaasa hunniku kemikaale, kuna õunu pritsitakse spetsiaalselt nende hea välimuse säilimiseks.

On see eestlaste alateadlik või veendunud soov eelistada eestimaist? Igatahes kruvib see eestimaise kauba hinna veelgi kõrgemale. Kui omajagu aastaid tagasi oli välismaa kaup kallis ja kodumaine odav, siis nüüd on lood juba vastupidised. Ei jää varsti muud, kui ise oma koduses majapidamises väikest sorti põllumajandust hakata pidama.

Allikas:
Eesti Ekspress

Külm karboniseeritud vesi keset lõõskavat päikest ja kuumust. Ei ütleks ära? Palavaga tundub külm mullivesi paremini jahutavat, samas läheb see poest ostes kalliks maksma, kui muidu oled harjunud kraanivett jooma. Mullivett ei pea tingimata poest ostma, seda võib ka ise kodus teha.

Gaseeritud jookide armsastajale on kodune mulliveemasin nagu taeva õnnistus. Sellega saab teha mullivett ning lisades tsipa siirupit saab valmistada kerge maitsega vett, samuti ka limonaade. Ise limonaadi tehes hoiab hulga raha kokku, samuti tuleb jook ka hulga kalorivaesem, sisaldab vähem suhkrut ning on tervislikum. Võimalus kodus iga kell limpsi valmistada on ilmselt paljude laste unistus.

Milleks mullivesi? Kui kodune kraanivesi oma maitselt just ei hiilga, siis karboniseerimine parandab vee maitset, taoline vesi ergutab seedimist ning soodustab toitainete imendumist.

Mulliveemasin töötab ilma elektrita, mistõttu saab seda kergesti kaasa võtta õue. Mootoriks on vaid gaasiballoon. Vajutades nupule, lasedki mullid vette. Olenevalt, kui kaua näppu nupul hoiad, nõnda karboniseertud joogi saad. Masin on ilmselgelt tore vahend suvistel aiapidudel värskendava joogi valmistamiseks.

Soovitan masinat neile, kellele maitsevad gaseeritud joogid ning kellel on kodus joogiklõlbulik vesi. Liitritäie hind tuleb vaid 2.6 krooni (tulenevalt ballooni hinnast), mis on tunduvalt soodsam poest ostetavast. Peale selle läheb ostetud pudelist kiiresti gaas välja. Masin annab suurepärase võimaluse ära kasutada kõik ostetud limonaadide lõpud – teadagi on gaas limpsist kiire kaduma ning lõpp on mõttetu magus vesi, mida keegi ei taha. Lisades sellele ise gaseeritud vee, on limps nagu uus! Peale selle ei pea keegi enam pudeleid taarapunkti vedama…