Erinevaid majapidamistöid on vajalik teha erineva sagedusega. Suuremad ja põhjalikumad koristustööd peaksid toimuma 1-2 korda aastas, nende seas ka külmkapi puhastamine ja jääkambri sulatamine.
Esiteks on tarvis külmik tühjaks teha. Nutikas on jääkapist võetavad toiduained ülessulamise vältimiseks paksult ajalehtede sisse pakkida.
Teiseks pesta külmkappi põhjalikult puhastusvahendi- või äädikalahusega ning seejärel loputada ja kuivatada. Tasuks märkida, et puhastamisel võib jääda kasutatud lappidest jääke aurustajale, mis võivad ummistada sulamiskanali.
Jahutit (külmakapi tagaseinas asuvat torustikku) tuleks puhastada tolmuimejaga 2 korda aastas. Külmik tuleks tööle panna ning uks sulgeda alles siis, kui ta on täielikult kuivanud. Sügavkülma võimalikult kiireks ülessulatamiseks on hea mõte panna sinna veekauss sooja veega. Mida kiiremini kapp üles sulab, seda lühemat aega peavad tema „asukad” väljas soojas viibima. Samas ei tohi jääd mehhaanilisel teel kraapima hakata, kuna nii võib kahjustada külmutuselementi.
Külmkapi hügieen ei ole tegelikult asi, millele mõelda vaid paar korda aastas, vaid eksisteerivad põhitõed, mida tuleks arvestada iga päev. Soovitav on panna toiduained külmikusse suletuna. Nt juba avatud singitükk panna karbi sisse või toidukilesse, mitte jätta poollahtiselt kilepakendisse. Nii väldib ebameeldivaid lõhnu külmikus ning toiduainete kuivamist.
Silmas tasuks pidada, et kui väga pikka aega külmiku ust mitte avada, siis ei toimu seal ka õhuringlst, mistõttu tekib selles ebameeldiv lõhn. Seega, kui on plaanis pikemaks ajaks ära sõita, oleks targem külmik stepslist välja võtta ning uks lahti jätta. Tasuks ka arvestada, et jääkapi poolne külmiku osa on jahedam, seega panna kiiremini riknevad toiduained nimelt sinnapoole.
Viimaks teadagi tarkus, et külmikusse ei panda soojasid toitusid, enne lastakse ikka toit maha jahtuda. Vastasel juhul peab külmik asjata lisaenergiat kulutama, mis tekitab kiiremini jääd. Ka korralik puhastamine vähendab energiakulu.
Saada Kommentaar