Grillhooaeg on alanud. Grilltooted lähevad poodides nagu soojad saiad, justkui verivorstid jõulude aegu. Mis seal salata, eestlaste jaoks kaks põhilist püha aastas ongi jõulud ja jaanipäev, ainult vorstid ja nende valmistamisviis vahetuvad.
Grillimine on vahva viis värskes õhus toitu valmistada, kuid sellega kaasneb ka terviserisk, millest eriti ei räägita. Kõrgel temperatuuril grillimine tekitab kahte liiki kantserogeenseid ühendeid: heterotsüklilisi amiine (lämmastikuühendeid) ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.
Kui panna liha otse tulele või väga kõrgele temperatuurile, siis kreatiinirohked lihamahlad reageerivad kuumusega ning moodustuvad heterotsüklilised amiinid, mis tekitavad DNA mutatsioone ja võivad olla üheks vähi tekkimise faktoriks.
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud tekivad, kui rasv tilgub lihast grillsüsile, misjärel suits kinnitub liha välispinnale. Ka need ühendid arvatakse olevat seotud teatud vähiliikide tekkimisega.
Siinkohal mõned näpunäited, kuidas kantserogeensete ühendite tekkimist oluliselt vähendada:
- Vali liha, mis vähem rasvast tilgub.
- Marineeri liha enne grillimist. Isegi mõni minut marinaadi vähendab heterotsükliliste amiinide tekkimist 90%.
- Grilli madalamal temperatuuril.
- Väldi leekide tekkimist.
- Ära küpseta liha üle.
- Liiguta liha nii vähe kui võimalik, muidu lähevad mahlad välja.
Kuidas aga teada, millal on õige aeg liha grillile asetada? Nipp on selline: hoia kätt 10 cm kaugusel restist. Kui suudad seda teha 1-2 sekundi jooksul, siis on grill veel liiga kuum. Kui suudad kätt grillaparaadi kohal hoida 2-3 sekundit, siis on kuumus paras. Kui aga suudad hoida juba 5 sekundit, siis on liiga jahe.
Liha kõrval on ka muid alternatiive, mida saab grillida: nt maisitõlvikuid, ube, seeni, isegi vahukomme magustoiduks. Nende grillimine ei tekita ohtlikke ühendeid, mistõttu võib öelda, et vegetariaanidele on grillimine ohutu.
Saada Kommentaar