Veel 80-ndatel oli kilekott tõeline aksessuaar. Ja seda muidugi eriti välismaine! Kilekotti hoiti hoole ja armastusega, lapiti katkisi kohti ja kanti kuid, kuni ta tõesti hingusele läks. Mis on sellest kultuurist alles? Mitte midagi. Nüüd on need enamasti ühekordseks kasutuseks ning nende saatuseks on saada prügikotiks. Ning seejärel killerkotiks.
Rootsis koolikotte ei eksisteeri. Isegi põhikoolis mitte. Seal on koolikapid, kus oma õppematerjale hoitakse. Vahest, kui kodus õppida antakse, võetakse vajalikud vihikud-õpikud kilekotiga kaasa. Jah, tõesti, sellises heaoluühiskonnas käivad lapsed kilekotiga koolis (olgu selleks siis H&M, Ginatricot, Lindex, Stadium, Åhlens vms). Eestis ei tuleks keegi ilmselt selle pealegi, et kilekotiga koolis käia (see tuleneb kindlasti ka asjaolust, et Eesti lapsed peavad kogu oma õppematerjale päevast päeva kooli ja kodu vahet tassima ning selle raskuse all kilekott ammugi katkeks) või siis niisama vabal ajal asjade tassimiseks kasutada. Pigem eksisteerib suhtumine, et kilekott on asotsiaalide pärusmaa (nagu me neid tihti näeme, vanad ja koledad kilekotid taarat pungil täis).
Kumb oleks parem: kas tasuta või tasuline kilekott? Klientide arvamus on siililegi selge – tasuta loomulikult! Trend näikse aga liikuvat vastupidises suunas. Paar aastat tagasi sai erinevatest poodidest palju suurema tõenäosusega kilekoti ostuga kaasa. Nüüd maksab kilekott isegi raamatupoes (Rahva Raamat). Ei tea, kas üritatakse seeläbi kukrut hoida või on põhjused esteetilisemad – keskkond ja vähem tarbimist. Tasuta ju ikka võtaks, aga kui asjal on hind, siis enne mõtled ja võtad, kui ilma ei saa.
Mis toimub aga välismaal? Nt USAs, kus teadagi suur tarbimiskultuur, ja ka Inglismaal seisavad kassades spetsiaalsed kaubapakkijad, kes ostetud kraami otse kilekotti laovad. Kilekotid on tasuta, ehkki tegelikult kotikese hind varjatud kujul arvele lisatakse (see peitub juba kauba hinnas).
Balti Filmi- ja Meediakooli reklaamiteooria ja tarbijakäitumise õppejõud sakslane Rüdiger Theilmanni teooria kohaselt saaksime me Eestis kilekotte toidupoodides tasuta, kui me poleks neid nõus ostma. Põhjus seisneb selles, et poeketi logoga kilekott on puhas reklaam, mis piltlikult öeldes kõnnib tänaval ringi. Aga kuna meie maksame poele reklaami tegemise eest meeleldi 1.50, ei näe poed probleemi selle eest raha küsida.
Teise nurga alt vaadates, keskkonna jaoks on tasuline kilekott kindlasti etem. Ehk peaks isegi hinda kergitama sellest vaatevinklit vaadates. See on ju hea strateegia tarbimise vähendamiseks, nagu aktsiis alkoholile ja tubakale. (Tänu „killerkoti” kampaaniale teame ju nüüd hästi, et kilekoti lagunemine võtab looduses 1000 aastat ja loomad-linnud heidavad neid süües hinge.) Kui saaksime kilekoti toidupoes tasuta, kasutaksime neid kindlasti rohkem ja hooletumalt.
Saada Kommentaar