Nüüd, kui seagripi vähemasti esialgne paanika on raugenud, vaktiin küll kohal, kuid rahval huvi kadunud, on sellegipoolest tarvis end igatepidi turgutada ja immuusussüsteemi tugevdada, kuna külmetus, viirused ja gripp on siiski kerged tulema. Haiguse vastu tasub võidelda külmal aastaajal teiste seas tuntud ravivahenditega – küüslaugu ja ingveriga.
Küüslaugu toime seisneb suures osas emotsionaalsel energial, omades platseeboefekti, mis tähendab, et inimesed usuvad, et see aitab ning seetõttu ta aitabki. Platseeboefekti hindab meedik ja taimetark Aili Paju küüslaugu imetoimes lausa 40%-le, ülejäänud 60% aga reaalsetel toimeainetel. Ka enda kasvatatud ja metsast korjatud taimedel on tema arvates suurem mõjujõud.
Küüslaugus on aine allitsiin, millel on tõestatud viirusevastane toime ja see annab ka küüslaugule selle ebameeldiva leha. Anektootiliselt võib öelda, et küüslauguaurude toime seisneb selles, et ta hoiab teised inimesed sinust eemal, kaasaarvatud haiged. Allitsiini sisaldus väljahingatavas õhus annab märku, et hingamisteed on organismi „kaitsja” poolt hõivatud, aga just hingamissüsteemi kaudu levibki piisknakkus.
Eestis on müüa nii Eesti kui Hiina küüslauku, kuid hinnavahe on tohutu, kui Eesti küüslauk maksab 300 kr/kg, siis Hiina oma kõigest 70 kr/kg. Eestis kasvanud taimel on suurem jõud, kuna siinsetes loodusoludes ellujäämise nimel on ta pidanud palju rohkem võitlema, nii on talletunud temas ka suurem elujõud, arvab Aili Paju.
Kaupmehed kinnitavad, et gripipaanikaga samaaegselt on kasvanud ka küüslaugu ning ingveri läbimüük. Hiina on üks maailma suurimaid küüslaugu eksportijaid ning alates märtsist on selle riigi küüslaugu hulgihind tõusnud komeedina. Vähemalt neljakordset hinnatõusu seostatakse seagripi-paanikaga. Seagripist küüslauk ei päästa, küll aga infarktist, insuldist ja kõrgvererõhutõvest nagu ka ingver ehk mõlemad on suurepärased vahendid südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks.
Ingveri juuremügaraid kasutatakse Aasia ja Aafrika rahvameditsiinis mao-, pea- ja hambavalu ning külmetushaiguste puhul, samuti reumaatiliste hädade puhul ja haavade ravimiseks. Indias on ingver au sees seedimist soodustava vahendina. Tiibeti arstid ravivad sellega kõiki tõbesid, mis tekivad külmast ja tuulest: kületust, kurgu- ja hingetorupõletikku, põskkoopahädasid, nohu, rögast köha, kopsuhaigusi jms. Ingver mõjub ka põletikuvastaselt ja tugevdab immuunsussüsteemi. Tal on soojendav toime, kuum ingveritee soodustab higistamist ja aitab parandada hingamisteede katarre. Ingveris leiduvad aromaatsed õlid stimuleerivad kopsude tööd, lahtistavad lima ja kergendavad ärritavat köha. Ingver ergutab soolestikku ja paneb seisma jäänud toidujäägid kiiremini liikuma, vähendades nõnda kõhukinnisust ning kahjulike ainete imendumist verre. Inverivann lõõgastab valutavaid ja pinges lihaseid.
Kui haigus on juba tabanud, siis ei tohiks süüa (eks seetõttu haigel inimesel isu polegi!) või vähemasti hoiduda raskesti seeditavast toidust: rasvadest, saiakestest, piimast, see-eest tuleb juua nii palju kui võimalik. Klaas kuuma ingveriteed on gripi või külmetushaiguste puhul asendamatu. Selleks tuleb võtta 1-2 spl peenestatud juurt, 1 kaneelikoorepulk, 1 tl tilliseemneid ja 3 klaasi keeva vett. Segu hautatakse 10 minutit, seejärel lastakse veel 10 minutit tõmmata, kurnatakse ja juuakse kolm klaasi päevas koos meega.
Olge terved!
Allikad: Ingver külmetuse vastu // Tervendaja – veebr. 2005 – lk 32.
Tiina Jõgeda. Küüslauguga seagripi vastu – müüt või tegelikkus? // Eesti Ekspress – 3. dets. 2009 – lk A6-A7.
Saada Kommentaar