Rootsis on ökoteema nii in kui in olla saab. Peaaegu kõike on saadaval kahes valikus: tavalised ja ökovariandid, mis mõnevõrra kallimad. Võib arvata, et pool või isegi enamus elanikkonnast tarbib täiesti veendunult ökotooteid, peale selle sorteerib viimne kui üks hoolikalt prügi. Kui Te arvate, et Eestis on ökoloogilisus pead tõstnud, siis võrreldes Rootsiga on olukord Eestis täielikult lapsekingades.
Piim, munad, puuviljad, juurviljad, lihatooted… kõike leidub kahes valikus, odavamad tavatooted ja kallimad ökotooted. Mind kui suhteliselt ökokauget inimest paneb imestama, mis paneb inimesi ökotoodete eest kallimat hinda maksma. Vastuseid kohalikelt sain järgnevaid: loomad on paremini koheldud, taimi pole kahjulike ainetega pritsitud, arengumaades on makstud inimestele õiglast palka jms. (Rootslased tunnevad uskumatut suurt vastutust arengumaade heaolu ees, telerist tuleb pidevalt, pea kogu aeg vastavaid uudiseid ja dokfilme.) Ülikoolis võeti mind isegi rajalt maha ja tehti uurimistööd, kas inimesed ostavad ökoloogilist piima või tavalist ja miks. Vastasin, et ei, tavalist, sest ökopiim on pea 2 SEKi kallim, pealegi välimuselt on pakendid täpselt ühesugused. Ei usu, et maitsel mingit vahet on. Eestis eksisteerib nii mitmeski mõttes ainult üks piim – vaieldamatult enamtarvitatav 2,5%-line tavaline piim (rasvavabad piimad on vähetuntud). Rootsimaal saab peale öko- ja tavapiima valida veel 3%-lise, 1.5%-lise, 0.5%-lise ja 0.1%-lise piima vahel. Valik missugune. Aga tootja on neil kõikidel sama, vastupidiselt Eestile. P.S. kilepiima polegi.
Prügisorteerimine on Rootsis juba ammusest ajast sisse juurdunud ehk pole majapidamist, kus seda ei teostataks. Aastake paar tagasi üritati ka Eestis seda kommet meeleheitlikult ja käsu korras juurutada, lubati isegi trahve, aga sinnapaika see asi jäigi. Käis kampaaniana üle Eestimaa… Ei saa öelda, et see kokkuvõttes väga edukas oleks olnud. Inimene on ikka oma harjumuse ori ja paraku laisk pealekauba. Paljud tänini prügi sorteerivad?
Rootsis on korterelamute vahel spetstiaalsed magnetkaardiga avatavad miljöö- ehk prügimajakesed. Rootslased võtavad asja täie tõsidusega ehk pesevad isegi kõik pakendid enne äraviskamist puhtaks. Tüüpiline eestlane mõtleb raudselt, et miks ta peaks vee eest veel peale maksma ning pealegi oma kallist aega kulutama. Siin aga loputatakse üle kõik piima- ja hapupiimapakid, konservikarbid jms ning jäetakse siis ilusasti kraanikausi servale kuivama, enne kui paberkottidesse visatakse. Viimaseid on nimelt toas terve hunnik ehk 6 tükki vastavalt kategooriatele: pehme paber (ajalehed), papp-kartong, plastik, konservid, klaastaara ja raha eest tagastatavad plastikpudelid. Eestis aga juhtub enamasti, et vaid paber-papp ja taara sorteeritakse eraldi, ülejäänud läheb kõik ühte prügikasti. Küsimust tekitab aga see, mis vahet sel on, et biojäätmed kogutakse eraldi, kui seda tehakse nagunii kilekoti sisse ja seotakse sõlm pärast peale. Kas prügilates tõesti avatakse need kilekotid? Ei taha uskuda.
Saada Kommentaar