Üha enam kohtame poelettidel kaupluste oma kaubamärgiga tooteid. Inglise keeles nimetatakse seda „own label’iks“, mis tähendab, et poed ostavad sisse odavaid tooteid ja sildistavad need enda poeketi nimega, nii on sündinud Rimi piim, Selveri jäätis ja kõik need ülejäänud tooted, mis poodide riiuleid viimasel ajal üha enam kaunistavad. Kuhu see aga viia võib?
Poe omabrändi tooted on mõnevõrra odavamad teistest. Võtame näiteks piima. Rimi ostab piima samade talunike käest ehk piim on pärit samadelt lehmadelt nagu Tere või Alma piim. Milles seisneb aga konks, miks on Rimi piim odavam? Vastus on lihtne: Rimi ei pea tegelema reklaami ja turundusega, et oma kaupa müüa, vaid asetavad need lihtsalt oma poeletile ja inimesed ostavad, kuna see on odavam.
Kuhu võivad aga poodide omatooted viia? Kui inimesed hakkavad enam ostma poebrändide tooteid, suretab see tasahilju välja teised ettevõtted, olgu selleks siis antud juhul Tere või Alma, kuna neid enam ei osteta. Kui piim on sama, milleks siis maksta rohkem?
Näiteks Inglismaal kaunistavad peoriiuleid suuresti poekettide omabrändi tooted, mida on hunnikust kommisortidest vatitupsukeste ja tualettpaberini välja. Seal tegeleb sellega iga kauplusekett ja sellega on jõutud palju kaugemale kui Eestis, kuna peaaegu kõik on saada poodide omatootena, isegi riideid. Toitude hulgas hinnatakse Inglismaal küll enam kvaliteeti, kuna omabränd kujutab endast odavamat alternatiivi, mis on sageli vähem kvaliteetsem, kuid vähem olulisema kraami (nt vatitupsud) brändid suretavad nad välja, kuna neid ei osteta enam poodidesse sisse.
Juba võibki meedias lugeda, et toitude sortiment kauplustes hakkab vähenema. (Tarbija24) Ostujõu langus teeb oma töö. Inimesed otsivad odavamaid alternatiive, milleks on tihtipeale kaupluste omatooted. Nii nende sortiment üha laieneb ning haarab ka enam pinda lettidel. Ja lõpuks jõuamegi sinna, kus poed enam ei telli paljude teiste brändide tooteid, vaid ainult neid väheseid, mida enam ostetakse.
Saada Kommentaar