Viimase dekaadi jooksul on tee Eestis tugevasti oma populaarsust kasvatanud, saades tugevaks konkurendiks kohvile. Ilmselt paljude inimeste söögi- ja peolaual on kohv asendunud teega ning oleks kasulik teada ka täpsemalt, kuidas erinevaid teesorte juua, kaua lasta jooki tõmmata ja kui kuum peaks olema vesi.
Teesid on nelja sorti: valge, roheline, oolong ja must tee. Igaühele neist kehtib erinev vee teetemperatuur ning lisaks ka erinev tõmbamisaeg.
Kaua peaks laskma teel tõmmata?
Rohelisel teel tuleks lasta tõmmata 2-5 minutit, valgel 3 minutit, mustal 3-4 minutit ja punasel 5-6 minutit. Eestimaine tee aga nõuab oma 10 minutit tõmbamisaega. Tee tõmbamisajast sõltub nii tee maitse, aroom, värvus kui ka toime. Kolme minuti tee on ergutav, kuna selle ajaga on teelehtedest vette lahustunud vaid teiin, mistõttu tee on hele ja lahjema maitsega. Viie ja enama minuti tee on juba rahustava toimega, siis on joogi sisse jõudnud imbuda juba värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt mao- ja seedetraktile. Seega äratuskell tööle, kuna tihtipeale ununeb tee kaugelt liiga pikaks ajaks tõmbama ning soovitud ergutava toime asemel uinutatakse end veelgi. Peale selle, kui teed tehakse kannus, siis peaks selle ümber valama teise anumasse, et protsess ei jätkuks.
Kui tuline peaks olema vesi?
Erinevad teesordid tahavad erinevat veetemperatuuri, kuigi tihtipeale inimesed kasutavad lihtsalt keevat vett. Must tee tahab kõige kuumemat temperatuuri, s.o 95-100 kraadi. See-eest roheline tee nõuab kuumust 60-95 kraadi , olenevalt konkreetse tee omadustest. Valge tee jaoks piisab vaid 55-70-kraadisest veest, on ju see teesort juba ise nii õrn.
Kui palju peaks panema teepuru? Klassikaline reegel ütleb, et 1 teelusikas ühe tassi kohta.
Teepuru jaotatakse nelja kvaliteediklassi:
1. aste – leaf – terve lehe teed ehk lehtteed
2. aste – broken – murtud lehe teed
3. aste – fannings – väike teepuru viimasest sõelumisest
4. aste – dust – allesjäänud tolm
Teekotikeste sisse pakendatakse reeglina fannings- või dust-kategooriasse kuuluvat teepuru. ¾ teest tarbitakse maailmas nimelt kotikestes. Teegurmaani arsenali pakitee aga ei kuulu.
Must tee on korralikult töödeldud lõppresultaat, mille saamiseks lehte närbutatakse, fermenteeritakse, kuivatatakse ja lõigatakse. See on nagu surnud tee, mis ei tee halba, aga mitte ka head. Igati sobilik võileivakõrvaseks.
Roheline tee sisaldab palju rohkem parkhappeid ja kofeiini kui must tee, kuid samas on tema kofeiinisisaldus väiksem kui kohvil. Erinevalt kohvist ei häiri roheline tee maksa ja sapiteede talitlust ja selle ergutav toime kestab pikemat aega. Roheline tee stimuleerib seedimist, aitab allergia ning ülekaalulisuse korral, viib organismist välja mürke ja tugevdab veresoonkonda. Roheline tee on tunduvalt tõhusam antioksüdant kui näiteks viinamarjamahl või punane vein.
Saada Kommentaar