Näib, et üksiki toit pole tervisele 100%-liselt ohutu. Teadagi on kõiksugu poes müüdavad toiduained täis topitud e-aineid. Võib siis mõelda, et ok, hakkame toituma turul müüdavast – puhas kraam. Aga tegelikult on ka nii puu- kui juurviljad mürke täis. Need on taimemürgid, mida pritsitakse taimedele, et kahjurputukatest vabaneda.
Eestist on mitu aastat järjest leitud mitmeid mürke sisaldavaid sidruneid, pirne, viinamarju ja paprikaid. Paari aasta taguse Euroopa Komisjoni uuringuga tehti hämmastavaid rekordeid: pirnis 22, paprikas 21 ning tomatis 20 erineva taimemürgi jäägid. Taimed on imenud mullast ja veest sisse kogu selle põllu mürgitamise ajaloo.
Normid on pandud paika arvestades üksiku mürgi kogust, samas aga kui viljas on mitmete mürkide kokteil, siis on kogused juba oluliselt suuremad ja mõju võib olla ettearvamatu. Mõrgikokteilide mõju inimesele on vähe uuritud, kuid teadlased kahtlustavad, et mürkidel võib olla koosmõju inimeste tarvitatavate ravimitega.
Mis veel hullem, kui maailmas kasutatakse tuhandeid taimemürke, siis Eesti labor on võimeline tuvastama vaid 300 taimemürki, Saksamaa vähe eeskujulikumalt ligi 500.
Ligi kolmandik Euroopa viljadest on saastatud mitme taimemürgiga. Hea uudis on vähemasti see, et ei sel ega eelmisel aastal pole Eestis müüdavast kaubast leitud liigsest väetamisest tekkivaid nitraadijääke. Kartulipõllud on Euroopas ühed enim väetatud põllud, õnneks tuuakse väljamaalt sisse vaid tühine osa – vaid 5%. Vastavalt statistikaametile kantakse Eestis põldudele nõukogude ajaga võrreldes neli korda vähem väetist, samas ka haritav maa on kõvasti vähenenud.
Tasub eelistada eestimaist, kuna meil kasutatakse kordi vähem nii väetist kui ka taimemürke võrreldes Lääne-Euroopaga. Õnneks meeldib kahjurputukatele lõunamaine kliima rohkem kui siinne. Ja muidugi tasub tänada ja hoida lepatriinusid, kahjurite looduslikke vaenlasi. Muidugi ei tähenda see, et Eestis taimi üldse mürkidega ei pritsitaks, aga seda siiski oluliselt vähem. Hoolikamalt peaks suhtuma ainult kodumaisesse maasikasse ja kartulisse.
Veterinaar- ja toiduamet teeb sel aastal 2 miljoni krooni eest taimemürkide pistelisi kontrolle. Leiu puhul need eemaldatakse, avalikkusele jääb aga saladuskatte alla, missugused poed mürgist kraami müüvad või kes nad müüki pani.
Mul meenub lugu, kus üks 25-aastane tark ja intelligentne saksa poiss Rootsis isegi ei pesnud poest ostetud õunu, vaid pistis kohe nahka. Avaldasin suurt ja sügavat imestust, kuna mina kõigepealt pesen ja seejärel ka koorin, nii nagu asi olema peab. Tema väide oli aga see, et koore all on just vitamiinid. Tühja neist vitamiinidest, kui koorega saad kaasa hunniku kemikaale, kuna õunu pritsitakse spetsiaalselt nende hea välimuse säilimiseks.
On see eestlaste alateadlik või veendunud soov eelistada eestimaist? Igatahes kruvib see eestimaise kauba hinna veelgi kõrgemale. Kui omajagu aastaid tagasi oli välismaa kaup kallis ja kodumaine odav, siis nüüd on lood juba vastupidised. Ei jää varsti muud, kui ise oma koduses majapidamises väikest sorti põllumajandust hakata pidama.
Allikas:
Eesti Ekspress
Saada Kommentaar