Võrreldes pesupulbrit ja –geeli, kipun arvama, et pulber saab plekkidega veidi paremini hakkama, samal ajal kui geel hoolitseb rõivaste eest hellemalt. Nt mõnedele õrnematele riideesemetele on juurde kirjutatud, et pesta pesugeeliga, mis otseselt viitab pesugeeli õrnusele võrreldes pesupulbriga. Samas osa väidab, et kuna geel lahustub vees kiiremini, peseb ta ka tõhusamalt. Võta näpust!

Ilmselt pole plekkide eemaldamises geelil ja pulbril niivõrd vahet, kuivõrd mängib rolli pesemisaeg ja vee temperatuur. Pestes võrdelt väga määrdunuid, kuid kvaliteetseid tööriideid kahe erineva pesuprogrammiga, oli tulemus erinev. Kõige pikem programm, mis kestis ligi 3 tundi, pesi peaaegu kõik plekid välja, samas kui veidi lühem, kuid samuti eelpesuga programm ei pesnud kõiki plekke välja. Kasutatud sai mõlemal korral sama pesugeeli.

Sattusin kogemata pesema 40 kraadi pesu 60 kraadiga. Paanika oli suur kui selle vea avastasin, aga õnneks polnud masinas venivast materjalist riideid ning õnnetus jäi olemata. Järelikult võib raksesti eemaldatava plekiga riideid pesta ka kõrgema temperatuuri juures kui on riideesemele märgitud, tuleb vaid tähelepanu pöörata, millise materjaliga on tegu. Venivate, stretšmaterjalist riidete puhul on suur oht, et need tõmbuvad kokku, kuid tavalisele t-särgile ei põhjusta 20 kraadi kõrgem temperatuur silmanähtavat viga.

Meie vana masin läks pesupulbri kasutamisest igatahes rikki ja tuli osta uus. Pesumasinate müüjad soovitasid pesumasina eluea pikendamiseks kasutada pesupesemisel pesugeeli, mis ei ummista torusid. Eriti kehtib see kareda vee ja vanemat tüüpi pesumasinate puhul ning kui ei ole piisavalt soe vesi, et pulber lahustuks. Ummistuse kartuses on teine võimalus panna pesupulber masina trumlisse spetsiaalses pehmes anumakeses.

Pesugeeli on mugavam kasutada, toiming võtab vähem aega. Selle eeliseks on ka plekkide eeltöötlemise võimalus, valades veidi vedelikku plekile ja asetades seejärel pesumasinasse. Pulber tekitab tumedatele riietele valgeid plekke ja vahest on pesu masinast võttest mustem (st valgem) kui pesumasinasse pannes ja rõivad on vaja käe vahel ära loputada. Pulbri plussiks on kindlasti ka see, et pesuvahendi lõppemisel ei teki tühja pudelit, mistõttu viskad ära palju väiksema koguse plastikut. Oluline on aga ka see, et pesupulbrit jätkub kauemaks ning üks pesukord tuleb odavam. (Soovides veel enam kokku hoida, on nutikas pesta nädalavahetuseti või hilisõhtuti, kui elekter on odavam.)

Mistahes pesuvahendit kasutades tuleb jälgida, et ei võeta ühe masinatäie peale liiga palju vahendit, vaid mõõta kogused korralikult, see aitab pulbri puhul ära hoida ummistused ja pulbri/geeli väljapesematusest tekkinud valged plekid tumedatel riietel.

Osa inimesi on pesupulbri inimesed, teised pesugeeli truud austajad. See on nagu religiooni järgimine, kuna inimesed on oma valikus veendunud, samas on see aga puhas harjumus.

Erinevaid majapidamistöid on vajalik teha erineva sagedusega. Suuremad ja põhjalikumad koristustööd peaksid toimuma 1-2 korda aastas, nende seas ka külmkapi puhastamine ja jääkambri sulatamine.

Esiteks on tarvis külmik tühjaks teha. Nutikas on jääkapist võetavad toiduained ülessulamise vältimiseks paksult ajalehtede sisse pakkida.

Teiseks pesta külmkappi põhjalikult puhastusvahendi- või äädikalahusega ning seejärel loputada ja kuivatada. Tasuks märkida, et puhastamisel võib jääda kasutatud lappidest jääke aurustajale, mis võivad ummistada sulamiskanali.

Jahutit (külmakapi tagaseinas asuvat torustikku) tuleks puhastada tolmuimejaga 2 korda aastas. Külmik tuleks tööle panna ning uks sulgeda alles siis, kui ta on täielikult kuivanud. Sügavkülma võimalikult kiireks ülessulatamiseks on hea mõte panna sinna veekauss sooja veega. Mida kiiremini kapp üles sulab, seda lühemat aega peavad tema „asukad” väljas soojas viibima. Samas ei tohi jääd mehhaanilisel teel kraapima hakata, kuna nii võib kahjustada külmutuselementi.

Külmkapi hügieen ei ole tegelikult asi, millele mõelda vaid paar korda aastas, vaid eksisteerivad põhitõed, mida tuleks arvestada iga päev. Soovitav on panna toiduained külmikusse suletuna. Nt juba avatud singitükk panna karbi sisse või toidukilesse, mitte jätta poollahtiselt kilepakendisse. Nii väldib ebameeldivaid lõhnu külmikus ning toiduainete kuivamist.

Silmas tasuks pidada, et kui väga pikka aega külmiku ust mitte avada, siis ei toimu seal ka õhuringlst, mistõttu tekib selles ebameeldiv lõhn. Seega, kui on plaanis pikemaks ajaks ära sõita, oleks targem külmik stepslist välja võtta ning uks lahti jätta. Tasuks ka arvestada, et jääkapi poolne külmiku osa on jahedam, seega panna kiiremini riknevad toiduained nimelt sinnapoole.

Viimaks teadagi tarkus, et külmikusse ei panda soojasid toitusid, enne lastakse ikka toit maha jahtuda. Vastasel juhul peab külmik asjata lisaenergiat kulutama, mis tekitab kiiremini jääd. Ka korralik puhastamine vähendab energiakulu.