Roosid on uhked, kuid nõudlikud nagu kuningannad. Siinkohal mõned näpunäited, mida roosidega alati ja kohe pärast tuppatoomist ja enne vaasi asetamist teha ning mida kiiremas korras ette võtta, kui roosid on hakanud närbuma isegi juba samal päeval kui nad tuppa toodi.

Reegel number üks on alati kohustuslik roosivarte lühemaks lõikamine ja seda just diagonaalis. Unustasin selle peomeeleolus tegemata ja juba samal õhtul olid need kaunitarid tuhkatriinudeks muutunud, pea norgus, õied tolknemas, sellises seisukorras, et järgmisel päeval võiks need juba ära visata. Kui kohutav! Oli vaja kiiret hädaabi.

Reegel number kaks: varred on vaja lühemaks lõigata vee all, et ta oleks koheselt oma loomulikus keskkonnas. Nii lõikan ma neid jooksva vee all ja asetan seejärel kiiresti vett täis vaasi. Peale selle müüakse ka spetsiaalset roosipulbrit väikestes pakikestes. Ühe paki sisu arvestatav ühe liitri vee kohta.

Kui olukord roosidega on juba äärmiselt kurb, siis hädaabi number kolm on roosivann. Lasta natuke vett vanni ja asetada roosid sinna sisse hulpima. Algul võib küll natuke kentsakas tunduda, aga tegelikult on vaatepilt oi kui kaunis. Pealegi, tulemus on uskumatu. Surevatest luikedest saavad järgmiseks päevaks säravad printsessid ja rõõmu kui palju.

Paraku aga roosidele vist meeldibki tervenisti vee sees hulpida, sest päev hiljem on nad vaasis taas õnnetud. Mis muud kui taas vannituba kaunistama… Kuninganna soov on seaduseks, olgu nad siis seal, kus neile meeldib.

Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Samas, mesi pole imeravim, mida tarvitama hakates kohe tarveks saab, seda tuleb süüa kogu aeg, mitte kord aastas.

Kaks lusikatäis mett hommikul ning õhtul hoiab korras seedimise ja vereringe ning peletab stressi, väsimuse ja külmetushaigused. Paraku näitavad statistikaameti andmed, et eestlane sööb mett aastas alla 1 kg.

Mesi tugevdab organismi, parandab ainevahetust, soodustab kudede taastumist ja on põletikuvastase toimega. Mesi kiirendab organismi ainevahetust ning on seetõttu eriti oluline just eakatele ja aeglase ainevahetusega inimestele. Kuna mesi kiirendab rasvu põletavaid ainevahetusprotsesse, sobib ta suurepäraselt kaalujälgijatele. Kindlasti tuleks mett süüa antibiootikumikuuri ajal: see ei lase jämesooles kasulikel bakteritel hävida.

Mee kasulikest omadustes võiks rääkida lõputult, seetõttu pöörame tähelepanu hoopis sellele, kuidas määrata mee kvaliteeti. Osa meesid tahkestub palju kiiremini kui teised, samuti näevad erinevad meepurgid välja eri tumeduse ja värviga. Olenevalt sordist tahkestub värskelt vurritatud mesi kahe nädala kuni kahe kuuga suuremateks või väiksemateks kristallideks. Kristalliseerunud mett on isegi kindlam osta, siis on see kindlasti puhas.

Paljud inimesed eelistavad vedelat mett, seda on hea näiteks saia peale määrida jne. Paljude importmeede puhul võib jäädagi ootama, et nad tahkestuksid. Sel juhul on neisse lisatud suhkrusiirupit, et toote omahinda alandada. Õnneks aga eestimaine tarbija vähemasti mett ostes ei mõtle hinnale, vaid eelistab kvaliteetset. Tegelikult oleks hea, kui igaühel oleks oma isiklik mesinik, kelle käest nad oma varud soetavad. Teisel juhul peaks meepurgi peal olema vähemasti mesiniku nimi ja kontaktandmed, see on kui garantii mee kvaliteedile.

Naturaalne mesi kipub kristalliseeruma ja muutub kõvaks. Pehmendamiseks võib teda soojendada, kui kindlasti ei tohi sellega üle pingutada, vastasel juhul kaotab mesi oma väärtuslikud omadused. Teadlikud mesinikud on varustanud end termostaatidega, et sulatada mett kvaliteeti kahjustamata.

Kuidas ehtsat mett ära tunda?

• Ehtne mesi niriseb lusika otsast katkematu joana ega tohi tilkuda. Kui mee hulka on lisatud nt suhkrulahust, siis jookseb mesi katkendlikult
• Mesi pole päris õige ka siis, kui mesilasperet toidetakse ohtralt suhkruga. Mesilase organismist läbi käinud magusainet pole aga võimalik naturaalsest meest eristada.
• Õige mesi kristalliseerub seistes, kunstmesi aga mitte.

Turul tunneb õige mesiniku ära käte järgi: lohakas inimene ei saa ola mesinik.

Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40 kraadi, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Nii võib mesi säilida uskumatult pikka aega. Paljud inimesed kasutavad tee või kohvi magustamiseks suhkru asemel mett, kuid seejuures peab tähelepanu pöörama sellele, et joogi temperatuur ei ületaks 40 kraadi, mis on üpris karm reegel, kuna vaevalt et kohvi või teed nii jahedalt tahetakse juua. Nii tuleb mee lisamisega veidi oodata ning lisada alles siis kui jook on piisavalt jahtunud. Kuumemas keskkonnas kaotab mesi oma väärtuse ja võib öelda, et tegu on enam-vähem maha visatud rahaga. Peale selle tuleb meevarusid hoida õhukindlas anumas kuivas ning valguse eest kaitstud kohas.

Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% mitmesuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Mesi ei lase tekkida verre üleliia suhkrut, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajaduse. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime, seega hea kasutada näiteks raevu maandamiseks.

Allikad: Terviseleht
Sandra Otsus. Mett tuleb süüa iga päev // Tervendaja. – september 2009 – lk 2-4.

Öeldakse, et ära mine poodi tühja kõhuga, sest siis on tahtmine vaat et pool kauplust toidukraamist tühjaks osta. Aga tõsi ta on, täis kõhuga on poes palju lihtsam ringi liikuda, sest tühi kõht ei sega ratsionaalseid otsuseid vastu võtmast ning ka arve tuleb selle võrra väiksem. Kui nälg peaks näpistama, siis on tooteesitlused poes nagu rusikas silmaauku. Nii müüjale kui ostjale.

Suuremad toidupoed pakuvad tooteesitlustel tasuta maitsta kõiksugust kraami. Nädalavahetustel ja argipäeva õhtutel otse pärast tööpäeva lõppu kauplused lausa kubisevad tooteesitlustest. See on ka ideaalne aeg, inimestel on pärast tööd kõht tühi, lähevad maitsema ja näljasena tundub igasugune toit hea. Nii lendabki degusteeritav toit hoopis suurema tõenäosusega ostukorvi kui täis kõhuga.

Loomulikult on argipäeva õhtutel kl 17-19 vahel poodides ka oluliselt rohkem ostjaid. Seetõttu on ka huvilisi degustatsioonilaudade ümber rohkem. Kinnised eestlased juba kord on sellised, et ei lähe tühjalt seisva leti äärde, kus midagi pakutakse, pigem ikka kaarega ringi. Arvamus on ju, et seal tahetakse kohe midagi pähe määrida. Kui juba maitsed, siis oleks nagu kohustus osta. See-eest, kui inimesi on teisigi laua ümber, ju siis pakutakse midagi head, peab minema vaatama – tüüpiline inimloomus. Järjekord müüb! Seda enam, et teiste seas ei panda sind nii väga tähele ega loeta su suutäisi.

Üks prantslane on kirjutanud isegi raamatu, kuidas tasuta ära elada. Pool aastat ta tööl ei käinud ning sentigi toidule ei kulutanud, söömas käis ta hoopis poodides degusteerimistel. Nii on tooteesitlused praegusel vaesel ajal ka hea võimalus kõhtu täita.

Grillhooaeg on alanud. Grilltooted lähevad poodides nagu soojad saiad, justkui verivorstid jõulude aegu. Mis seal salata, eestlaste jaoks kaks põhilist püha aastas ongi jõulud ja jaanipäev, ainult vorstid ja nende valmistamisviis vahetuvad.

Grillimine on vahva viis värskes õhus toitu valmistada, kuid sellega kaasneb ka terviserisk, millest eriti ei räägita. Kõrgel temperatuuril grillimine tekitab kahte liiki kantserogeenseid ühendeid: heterotsüklilisi amiine (lämmastikuühendeid) ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.

Kui panna liha otse tulele või väga kõrgele temperatuurile, siis kreatiinirohked lihamahlad reageerivad kuumusega ning moodustuvad heterotsüklilised amiinid, mis tekitavad DNA mutatsioone ja võivad olla üheks vähi tekkimise faktoriks.

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud tekivad, kui rasv tilgub lihast grillsüsile, misjärel suits kinnitub liha välispinnale. Ka need ühendid arvatakse olevat seotud teatud vähiliikide tekkimisega.

Siinkohal mõned näpunäited, kuidas kantserogeensete ühendite tekkimist oluliselt vähendada:

• Vali liha, mis vähem rasvast tilgub.
• Marineeri liha enne grillimist. Isegi mõni minut marinaadi vähendab heterotsükliliste amiinide tekkimist 90%.
• Grilli madalamal temperatuuril.
• Väldi leekide tekkimist.
• Ära küpseta liha üle.
• Liiguta liha nii vähe kui võimalik, muidu lähevad mahlad välja.

Kuidas aga teada, millal on õige aeg liha grillile asetada? Nipp on selline: hoia kätt 10 cm kaugusel restist. Kui suudad seda teha 1-2 sekundi jooksul, siis on grill veel liiga kuum. Kui suudad kätt grillaparaadi kohal hoida 2-3 sekundit, siis on kuumus paras. Kui aga suudad hoida juba 5 sekundit, siis on liiga jahe.

Liha kõrval on ka muid alternatiive, mida saab grillida: nt maisitõlvikuid, ube, seeni, isegi vahukomme magustoiduks. Nende grillimine ei tekita ohtlikke ühendeid, mistõttu võib öelda, et vegetariaanidele on grillimine ohutu.