Kaubanduskeskustes manipuleeritakse klientidega lisaks teistele mõjutusvahenditele ka muusikavaliku kaudu. Eestis on see uus teema, maailmas aga tuntum ostmist soodustav vahend. Muusika mõjutab alateadlikult ligi kolmveerandit tarbijaist.
Muusika mõjutab inimese ostukäitumist. Millist muusikat mis puhul kasutatakse? Suurte kampaaniate ja ostumöllude ajal mängitakse poodides elavat diskomuusikat, mis paneb ka kauplust väisavad inimesed kiiremini liikuma ja kergemini otsuseid tegema. Iga kaup vajab erisugust muusikavalikut.
Klassikaline muusika paneb meid ostma kallihinnalisemat ja eksklusiivsemat kaupa. Nimelt selgus ühes uuringus, et klassikalise taustamuusikaga restoranides tellisid külastajad kallemaid veine ja magustoite kui popmuusikat mängivates toitlustuskohtades. Klassikalise muusikaga on aga häda selles, et teenindajad ei suuda päev läbi nii rasket muusikat kuulata. Ka pidevalt mängitav jõulumuusika võib pühade ajal klienditeenindajatele muutuda üsna talumatuks.
Samuti saab muusikavalikuga muuta külastajate kontingenti. Nimelt võeti Kopenhaageni rongijaamas, mis oli kujunenud tavapäraseks asotsiaalide puhke- ja soojenduskohaks, mängima klassikalist muusikat. Õige pea oli plats asotsiaalidest tühi – selline muusika ei haakunud kuidagi nende sotsiaalse staatusega ja peletas nad sealt eemale.
Rokk ja rock’n’roll sobib hästi noorterõivaste kauplustesse, kus muusika on esiplaanil, mitte taustaks. Kõlarid on paigutatud uste juurde ja juba muusikavalikuga selekteeritakse välja potentsiaalsed kliendid.
Ka muusika tugevus mängib olulist rolli. Veidi valjemalt mängiv muusika tõmbab inimeste tähelepanu ja nad hakkavad automaatselt muusika suunas liikuma. Liiga vali heli tekitab aga stressi ja peletab inimese poest eemale. Seetõttu on ostukeskustes hoolikalt läbi mõeldud nii muusikavalik, kõlarite arv, asukoht kui ka helitugevus.
Muusika tempo mõjutab aga meie liikumiskiirust kaupluses. Aeglane muusika pikendab kliendi poes või ostukeskuses viibimise aega – inimesed valivad kaupa rahulikult ja jäävad hiljem kodus ostudega rohkem rahule. Teatud olukorras on aga vaja tarbija liikumistempot tõsta, näiteks vahetult enne kaupluse sulgemist. Nii võiks 15 minutit enne sulgemist mängida kiirema tempoga muusikat. Åhlensi kaubamajas lõpetab iga tööpäeva sama, tempokas muusikapala, mis on püsiklientidele juba tuttavaks saanud.
Reklaamklipid lastakse siseraadios eetrisse iga 15 minuti tagant, kampaaniate ajal tipptundidel sagedamini, rahulikumal ajal harvem.
Olles teadlik, kuidas meid kui tarbijaid mõjutatakse, on huvitav minna poodi ja reaalset olukorda hinnata. Lisaks on lihtsam lasta manipulatsioonil mitte sündida, hoida meel kaine, vältimaks uisapäisa tehtud oste, mida hiljem kahetseme.
