Paljud Eesti kauplusteketid on liitunud Toidupanga kampaaniaga, mille käigus peagi lõppeva realiseerimistähtajaga tooted kogutakse kokku ja edastatakse Toidupangale, mis aitab toidupakkidega puudustkannatavaid peresid. Toidukaubad, mis on varem läinud hävitamisele, jõuavad nüüd sinna, kus neid kõige enam vajatakse.

Lisaks kauplustele saavad ka üksikisikud puudustkannatavaid inimesi aidata. Toidupanga mündikampaania käigus kogutakse nii kauplustes kui ka kampaaniaga liitunud ettevõtetes ja pangakontorites kroonimünte spetsiaalsesse kogumistünni, aidates Toidupanga tegevusel laieneda üle terve Eesti.

Praegu toimub annetusaktsioon neljas linnas – Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Pärnus, kuid aktsiooni käigus kogutud toidust saavad esmakordselt abi puudustkannatavad pered kuues Eesti linnas. Peagi luuakse ka Jõhvi ja Viljandi toidupangad.

Toiduabi saavad inimesed, kelle sissetulekud jäävad alla toimetulekupiiri, mis on 1000 kr esimese ja 800 kr iga järgmise pereliikme kohta kuus.

Praegu, enne euro tulekut, on õige aeg oma hoiupõrsad müntidest tühjendada ja mündid ära raisata või pangas lasta oma arvelduskontole panna. Miks mitte aga teha viimaste kroonide eest väike heategu ja puistata see raha kogumiskasti tühja kõhtu kannatavate inimeste abistamiseks!

Nädalavahetusel täitus Ülemiste Rimis Eesti esimene kogumistünn, mille kaaluks kujunes ligi 100 kg.

Juba 18. korda jagas Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda (EPKK) Tunnustatud Maitse ristiku- ja Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärke.

Pääsukesemärk antakse kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele, ristikumärk aga kvaliteetsele toidu- ja joogipoolisele, mille tooraine ei pruugi pärineda Eestimaalt.

Antud toidukvaliteedimärgid aitavad tarbijatel teha ostuotsuseid ning lihtsustavad ka ettevõtjatel oma tooteid kergemini turustada. Tänavu märgi saanud tooted võivad seda uhkusega kanda kuni 2010. aasta lõpuni.

Hindamiskomisjoni kuuluvad toiduainetööstuste, teadusasutuste ja laborite erialaspetsialistid. Hindamine toimub anonüümselt ehk hindajad ei tea, mida nad parasjagu maitsevad-testivad, pole teada ei tootja ega toote nimi.

Muidugi on võimalik, et žüriiliikmetel tekib äratundmismoment, kuid nende isiklikud maitse-eelistused siiski arvesse ei lähe.

Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk läks järgmistele toodetele:

OÜ Rocco
Seamaksapasteet “Rocco”
Kartuli-vorstisalat “Rocco”

AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus
Verivorst

PÜ E-Piim
Miriami juust
Miriami määrdejuust
Riivitud Eesti juust

AS Maag Piimatööstus
Hapendatud pett Farmi
Hapendatud pett Meieri
Keefir 2,5% Farmi
Keefir 2,5% Meierei
Hapukoor 20% Farmi
Hapukoor 20% Meieri

AS Lõuna Pagarid
Linakuklike

AS Eesti Pagar
TOSTA! Mitmevilja-röstsai viilutatud
TOSTA! Röstsepik viilutatud
Kohupiimarull 300g

AS Põltsamaa Felix
Felix Klassikaline majonees
Felix Provansaal majonees
Felix Jogurtimajonees

Tunnustatud Maitse ristikumärk läks järgmistele toodetele:

AS Kalev Chocolate Factory
Valge šokolaaditort Kalev
Kalev Praliné juustukoogimaitseline kompvek vahvlitükkidega
Kalev Finest Pralinés No.2 valik pralineekompvekke

OÜ Pagaripoisid
Kerge suvine kook
Marjapirukas

TÜ Šeiker Pai Pagar
Valeri küpsis

Allikad:
Kalev.ee
Õhtuleht

Üha sagedamini võime tootepakenditel leida märgistuse GDA (Guideline Daily Amounts), mis aitab meil tervislikumalt toituda. See võimaldab kiiresti ja lihtsalt saada ülevaadet sellest, mida ja millises koguses sinu poolt valitud toit või jook sisaldab ning kui palju see moodustab soovitatud päevastest kogustest, võttes luubi alla just need toitained, mis on tervise seisukohalt kõige olulisemad.

GDA käsitleb energia, valgu, süsivesikute, suhkru, rasvade, küllastunud rasvhapete, kiudainete ja naatriumi sisaldust.

GDA on välja töötatud Euroopa Toiduaine- ja Joogitööstuse Konföderatsiooni (CIAA) poolt. Septembrist 2009 alustati selle märgise teavituskampaaniaga Eestis. Ehkki see ei ole kohustuslik, on praeguseks sellega liitunud Coca-Cola, Leibur, Tere, Põltsamaa Felix ja Maag. Rahvusvahelistest ettevõtetest kasutavad GDA toitumisjuhti Groupe Danone, Kraft Foods, Masterfoods, Nestlé, PepsiCo, Unilever ja Kellogg’s.

Siiani on toidupakenditel enamasti väikselt kirjas olnud kalorsus ja erinevate ainete sisaldus 100 g kohta. GDA näitatab aga seda sama kogu portsjoni kohta, arvestades palju tavaliselt korraga ära süüakse/juuakse, milleks on enamasti 250 g või 250 ml ning lisaks veel selle koguse päevane osatähtsus. Näiteks 100 ml Coca-Colas on 42 kcal, siis GDA on märgistanud, et juues ära pool 0.5-liitrisest koolast (ehk 250 ml), saad 105 kcal, mis moodustab 5% päevasest energiavajadusest.

Tänu GDAle on lihtsam tasakaalustada oma toitumist. Näiteks, kui ühel ühel korral sööd rasvasemat toitu, siis tead arvestada, et teised söögikorrad ja vahepalad oleksid vähema rasvasisaldusega. Eesmärk on mitte ületada 100% päevasest vajadusest.

Võib tekkida küsimus, kuidas saab eksisteerida üks kindel soovituslik päevane kogus, kui inimesi on seinast seina – nii erinevast soost, vanusest kui ka erineva füüsilise aktiivsusega. Ei ole ju võimalik, et füüsilist tööd tegev mees sööb sama palju kui kleenuke sekretärineiu või koguni laps. Kui keskmine, normaalse kehakaaluga ja kehaliselt keskmisel tasemel aktiivne naine vajab päevas 2000 kcal, siis mees seevastu 2500 kcal ning 5-10 a laps umbes 1800 kcal. Seejuures ka muude ainete nagu suhkrute, rasvade, küllastunud rasvhapete ja soolade vajadus on erinev. Oleks keeruline kõike seda informatsiooni ühele väikesele tootepakendile mahutada. Nii otsustati GDAs kasutusele võtta keskmise naisterahva poolt vajatud koguseid. Eks suuresti selle tõttu, et naisterahvad külastavad poode rohkem (on nad ju enamasti peres ka toiduvalmistajad) ja ühtlasi panevad nad enam rõhku tervislikule toitumisele ning jälgivad rohkem toiduainete pakendeid. Seega mehed võivad arvestada väikest lisakogust GDA soovitustele, olgugi, et mitte iga aine kohta, nt soolade puhul kehtib nii naistele kui meestele võrdne soovitatav kogus, milleks on 6 g päevas. Täpsemalt saab end kurssi viia GDA kodulehel.