Öeldakse, et oled see, mida sööd. Sealjuures ei mängi rolli vaid toit ise, vaid ka see, kuidas sa seda valmistad. On kasulik süüa toitu toorelt, kuid siiski ei saa üle ega ümber – teatud koguse söögist peame siiski küpsetama. Mikrolaineahjus toidu küpsetamine muudab toidu keemilist struktuuri ja vähendab olulisel määral toiteväärtust.

Mikrolained on elektromagnetlainete üks vorm ja selle sagedus on 2450 MHz ehk 2,4 GHz. Kui tavalisel kuumutamisel toimub soojenemine väljastpoolt sissepoole, siis mikrolaineahjus hakkavad vett sisaldavad molekulid liikuma väga kiiresti – miljoneid kordi sekundis – ning molekulaarsel hõõrdumisel soojeneb üles kogu toit. Kuna toidu kõik osad ei sisalda ühtmoodi vett, on tulemuseks ebaühtlane soojenemine. Oleme ilmselt kõik kogenud, et moos läheb piruka sees kõrvetavalt kuumaks, samal ajal kui pirukas ise on alles leige. Eriti ohtlik on beebipudelite soojendamine mikrouunis, kuna lapsed võivad nii oma suu ja neelu ära kõrvetada. Sealjuures, kui vett sisaldavad molekulid toidus puuduksid, jääks toit külmaks.

Erinevates katsetes on ilmnenud, et brokkoli kaotas mikrolaineahjus küpsetamisel 97% oma kasulikest antioksüdantidest, samal ajal kui aurutamisel läks kaotsi vaid 11%. Spargelkapsa puhul ilmnes C-vitamiini sisalduse vähenemine. Küüslaugu 60-sekundilisel kuumutamisel mikrouunis kadus vähivastase koostisosa alliini toime, piima 6-minutilisel kuumutamisel aga hävines vitamiin B12. Mikrolaineahi võib hävitada ka rinnapiimas olevad haigustega võitlevad toimeained, mis beebit kaitsevad – ilmnes, et mikrouun kaotas rinnapiimast kuumutamisel aktiivsed lüsosüümid ja antikehad ning soodustas potentsiaalsete patogeensete bakterite kasvu. Vitamiinide sisaldus toidus väheneb ja teatud aminohapped muutuvad teistsugusteks, bioloogiliselt mitteaktiivseteks aineteks. Mõned muutunud aminohapped on sealjuures kahjulikud närvisüsteemile ja neerudele.

Ka toiduainete plastikust ja paberist pakendid võivad toidu sisse lekitada kantserogeenseid ühendeid, isegi tüüpiliste mikrouunis soojendatavate toiduainete puhul nagu pizzad ja popkornid. Kõrge rasvasisaldusega toiduainete soojendamisel uunis plastikümbrises tekib dioksiine, tuntuid kantserogeene ja teisi toksiine, mis satuvad söödava toidu sisse.

Mikrolaineahi muudab ja deformeerib toiduainete molekule. Enne vereülekannet veri soojendatakse. 1991. aastal tehti vereülekanne ühele naisele, enne mida veri soojendati üles mikrolaineahjus. Selle tagajärjel naine suri, mis tõi kaasa laialt kajastatud kohtuprotsessi. Nüüd me vähemalt teame, et mikrolaineahi kahjustab vere koostisosi.

Ka läbi mikrolaineahju klaasi lekib teatud hulgal mikrolaineid. Uuemate ahjude puhul on selle tase viidud minimaalseks. Sõltumatu mittetulundusühing Powerwatch sõnab, et isegi kui mikrouun on töökorras, on mikrolained köögis märgatavalt suuremad lähedal asuva mobiiltelefoni baasjaamade kiirgusest. Lisaks sellele, vastu seina asetatud mikrolaineahi kiirgab ka läbib seina teise tuppa. Mikorlaineahju tuleks kontrollida vähemalt kord aastas, kuna mikrolaine emissioon võib muutuda ka ahju tavapärasel kasutamisel. Võib osta ka vastava vahendi, millega saab kiirgustaset kodus määrata. Kui mikrolaineahju uks ei sulgu korralikult ei tohiks seda enam kasutada. Üleüldiselt tasub töötavast mikrouunist eemale hoida.

Mikrolaineahi võeti esmakordselt kasutusele natside poolt Teises maailmasõjas. Pärast põhjalikke uuringuid olid mikrolaineahjud Venemaal 1976. aastast kuni Perestroikani keelatud. USA-s on mikrolaineahi tänapäeval kodus olemas 90% leibkondadest.

Meedias on üsna palju räägitud, et deodorandid, mis higilõhna katavad, ja antiperspirandid, mis higi eritumist pärsivad, tekitavad rinnavähki. Antud tooted koosnevad kahjulikest ainetest, mis imenduvad läbi naha või läbi imepisikeste raseerimise tagajärel tekkinud haavandite. Samuti nähakse seost kaenlaalustele kantud ainete ja rindade lähedases paiknemises. USA Rahvuslik Vähi Instituut antud seost ei kinnita, kuna tehtud uuringud on vastuolulised.

Antiperspirandid sisaldavad alumiiniumühendeid, mis tekitavad korgi higinäärmetesse, takistades higi jõudmist nahapinnale. Mõned uuringud kinnitavad, et nahale tihti kantavad alumiiniumühendid võivad imbuda läbi naha ja omada östrogeeni sarnast mõju. Kuna hormoon östrogeen suurendab vähirakkude teket, näevad mõned teadlased antiperspirante vähitekitajatena.

Parabeene, säilitusaineid, mida sisaldavad paljud kosmeetikatooted, toidud, ravimid ja ka mõned deodorandid ja antiperspirandid, nähakse omavat östrogeeniga sarnast mõju rakkudele. Parabeenide sisaldust tootes saab lihtsalt selgeks teha toote etiketti lugedes. Parabeene esineb nimetuste all metüül-, propüül-, butüül- ja bensüülparabeen.

2002. aastal läbiviidud uuring, kus intervjueeriti 813 rinnavähki põdevat naist ja 793 tervet naist, ei leitud soest deodorantide-antiperspirantide kasutamisel ja rinnavähil, ka mitte žiletiga raseerimise puhul, misjärel ühe tunni jooksul kasutati deodoranti või antiperspiranti. Teistsugused tulemused tulid aga raseerimise sageduse ja deodorantide-antiperspirantide kasutamise seose uuringust 2003. aastal. Leiti, et rinnavähk kujuneb varem välja neil, kes kasutavad deodorante-antiperspirante ja raseerivad sagedasti kaenlaaluseid. Samuti ka neil, kes samade harjumustega alustasid enne 16. eluaastat. Samas 2006. aasta uuring ei leidnud mingit seost deodorantide ja antiperspirantide kasutamisel ja rinnavähil, see-eest tõstsid vähiriski aga geenid ja suukaudselt tarbitavad rasestumisvastased vahendid (pillid).

Kui varem peeti küllastunud rasvu (mida leidub nt võis, juustus ja lihas) kõige ebatervislikemaks, siis bioloogilise toime poolest neile lähedased transrasvad ehk hüdrogeenitud taimsed rasvad on üks samm veel edasi… halvemuse suunas.

Transrasvad – mis need on?
Lühidat öeldes on see tahkestunud taimeõli. Transravshapped tekivad hüdrogeenimisel ehk taimeõli tahkeks muutmisel. Hüdrogeenimisel muutub taimeõli kergesti oksüdeeruvaks, selle vähendamiseks kasutatakse lisaaineid E320 ja E321, mis on aga allergeenid. Kooretaolise ühendi saamiseks lisatakse veel stabilisaatoreid ja emulgaatoreid.

Transrasvad jagunevad looduslikeks ja kunstlikeks. Vähestes kogustes leidub looduslikke transrasvhappeid veiselihas ja piimatoodetes. Kunstlikud transrasvad tekivad vesiniku reageerimisel õliga. Neid võib leida küpsistes, suhkruglasuuris, kartulikrõpsudes, margariinis, mikrolaineahjus paisuvas popkornis, friikartulites, friteeritud kanas, kalapulkades jm. Tootjad hakkasid transrasvu lisama toiduainetele ligi 20 aastat tagasi nende säilivuse tõstmiseks.

Tervise Arengu Instituudi soovitusel peaksid rasvad hõlmama 25-30% toidust saadavast energiast, sellest maksimaalselt 10% võivad olla transrasvad.

Tagajärjed
Mitmete uuringute hinnangul suurendavad transrasvad südamehaiguste riski, kuna ummistavad artereid ja põhjustavad rasvumist. Transrasvhapped suurendavad halva kolesterooli sisaldust organismist samavõrd kui küllastunud rasvhapped, kuid erinevus seisneb selles, et transrasvad vähendavad samal ajal hea kolesterooli taset, mis kaitseb südamehaiguste eest.

USA Toidu- ja Ravimiamet hakkas transrasvade ohtlikkusele tähelepanu pöörama 2006. aastal, leides, et tooted, mis sisaldavad transrasvasid, peavad kandma erimärgistust. New York oli esimene linn, kus keelati 2006. aasta detsembris transrasvu sisaldavate toitude pakkumine restoranides.

Tänu Evelin Ilvesele jõudis teadlikkus transrasvade ohtlikkusest aasta tagasi (sügis 2009) ka Eestisse, kui ta avalikult boikoteeris Kalevi komme. Paljud Kalevi maiustused sisaldasid siiani hüdrogeenitud taimerasvasid, kuid nüüd teatab Kalev, et alates septembrist 2010 kasutab Kalev kõigis oma maiustustes uue põlvkonna hüdrogeenimata taimseid rasvu. Vastavad märgistused ilmuvad pakenditele küll hiljem, pärast vanade pakendite varude lõppemist. Siis hakatakse uut, transrasvavaba koostist ka laiemalt kommunikeerima. Uue koostise tõttu on kommid nüüdest ka suussulavamad. Kalevi šokolaadides pole transrasvu kunagi kasutatud.

Tooted, mis sisaldavad transrasvasid, leiab siit.

Osta nutikalt!
• Mine poodi täis kõhuga, nii väldid impulssoste, mis on sageli ebatervislikumad. Lastega poodi minnes oleks hea ka neile enne midagi süüa anda.
• Enamik „rämpstoitu” on paigutatud poe keskele, nii on tark käia ümber selle.
• Oma kindlat plaani, mida kavatsed osta lõuna- ja õhtusöögiks ning vahepaladeks.
• Kui ostad valmistoitu, vali kõige rasvavaesemad tooted.
• Arvesta, et sina oled vastutav koju toodud toiduainete eest, mida sinu pere sööb. Lapsed söövad seda, mis on neile kättesaadav.

Uuringud näitavad, et küüslaugu tarbimine võib aidata vähendada mitmet liiki vähi, eriti seedetrakti vähi arenemise riski. Samas pole teada, kui palju on selleks vaja küüslauku tarbida. Kuigi küüslaugu söömine põhjustab inimesele harva probleeme, siis suurtes kogustes võib küüslaugul tänu tema tugevale toimele siiski olla kõrvaltoimeid, nt seedeelundite hädad.

Küüslauk sisaldab üle 200 keemilise elemendi, mille hulka kuuluvad A- ja B-vitamiinid, ohtralt mineraalaineid ja mikroelemente. See on tugevatoimeline lenduv antibiootikum, mis hoiab ära põletikke ja hävitab baktereid. Imerohi tugevdab organismi kaitsevõimet, mõjub hästi hormoonsüsteemile, aitab külmetushaigustega võidelda, tugevdab südametegevust, reguleerib vererõhku, alandab vere kolesteroolitaset, hoiab ära veresoonte lupjumise ja ennetab vähi teket. Samuti on uurimused tõestanud, et varajases staadiumis võib küüslauk aidata reguleerida rasvarakkude arvu kehas, aidates kaasa parema figuuri saamisele või selle säilitamisele.

Ühes uuringus avastati, et inimestel, kes sõid 10 g sibulalisi päevas vähenes vähirisk 50% võrreldes nendega, kes sõid ainult 2.2 g päevas. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitab täiskasvanud inimesel süüa päevas 2-5 g värsket küüslauku (see on umbes üks küüs), mis võrdub 0.4-1.2 g kuivatatud küüslaugu pulbrit, 2-5 mg küüslauguõli või 300-1000 mg küüslauguekstrakti.

Allitsiin – üks küüslaugu väärtuslikemaid koostisaineid ja ühtlasi kurikuulsa lõhna tekitaja – säilib ekstraktina toatemperatuuril puutumatuna kõigest 2-16 tundi. Samas kui see on veel purustatud küüslaugu sees, siis säilib allitsiin elujõulisena kauem ehk pool kuni kaks päeva.

Küüslaugust saadavat kasu on võimalik suurendada, lastes pärast hakkimist või purustamist küüslaugul vähemasti 60 sekundit seista, enne selle temperatuuri või pH-taseme muutmist ehk siis kas enne kuumutamist või näiteks happelise sidrunimahlaga segamist. Uuringud on näidanud, et kui seda teha koheselt peale hakkimist/purustamist, siis küüslaugu kasulikud, vähivastased toimeained vähenevad.

Küüslauku tarvitasid juba vanad egiptlased, uskudes selle jõudu ja vastupidavust andvasse toimesse. Ja vähe sellest, et küüslauk on suurepärane terviseallikas, on ta ka asendamatu paljude toitude valmistamisel.

Sööme terviseks!

Allikad:
Hooaeg lk 168-170
National Cancer Institute
The World’s Heathiest Foods

Näib, et üksiki toit pole tervisele 100%-liselt ohutu. Teadagi on kõiksugu poes müüdavad toiduained täis topitud e-aineid. Võib siis mõelda, et ok, hakkame toituma turul müüdavast – puhas kraam. Aga tegelikult on ka nii puu- kui juurviljad mürke täis. Need on taimemürgid, mida pritsitakse taimedele, et kahjurputukatest vabaneda.

Eestist on mitu aastat järjest leitud mitmeid mürke sisaldavaid sidruneid, pirne, viinamarju ja paprikaid. Paari aasta taguse Euroopa Komisjoni uuringuga tehti hämmastavaid rekordeid: pirnis 22, paprikas 21 ning tomatis 20 erineva taimemürgi jäägid. Taimed on imenud mullast ja veest sisse kogu selle põllu mürgitamise ajaloo.

Normid on pandud paika arvestades üksiku mürgi kogust, samas aga kui viljas on mitmete mürkide kokteil, siis on kogused juba oluliselt suuremad ja mõju võib olla ettearvamatu. Mõrgikokteilide mõju inimesele on vähe uuritud, kuid teadlased kahtlustavad, et mürkidel võib olla koosmõju inimeste tarvitatavate ravimitega.

Mis veel hullem, kui maailmas kasutatakse tuhandeid taimemürke, siis Eesti labor on võimeline tuvastama vaid 300 taimemürki, Saksamaa vähe eeskujulikumalt ligi 500.

Ligi kolmandik Euroopa viljadest on saastatud mitme taimemürgiga. Hea uudis on vähemasti see, et ei sel ega eelmisel aastal pole Eestis müüdavast kaubast leitud liigsest väetamisest tekkivaid nitraadijääke. Kartulipõllud on Euroopas ühed enim väetatud põllud, õnneks tuuakse väljamaalt sisse vaid tühine osa – vaid 5%. Vastavalt statistikaametile kantakse Eestis põldudele nõukogude ajaga võrreldes neli korda vähem väetist, samas ka haritav maa on kõvasti vähenenud.

Tasub eelistada eestimaist, kuna meil kasutatakse kordi vähem nii väetist kui ka taimemürke võrreldes Lääne-Euroopaga. Õnneks meeldib kahjurputukatele lõunamaine kliima rohkem kui siinne. Ja muidugi tasub tänada ja hoida lepatriinusid, kahjurite looduslikke vaenlasi. Muidugi ei tähenda see, et Eestis taimi üldse mürkidega ei pritsitaks, aga seda siiski oluliselt vähem. Hoolikamalt peaks suhtuma ainult kodumaisesse maasikasse ja kartulisse.

Veterinaar- ja toiduamet teeb sel aastal 2 miljoni krooni eest taimemürkide pistelisi kontrolle. Leiu puhul need eemaldatakse, avalikkusele jääb aga saladuskatte alla, missugused poed mürgist kraami müüvad või kes nad müüki pani.

Mul meenub lugu, kus üks 25-aastane tark ja intelligentne saksa poiss Rootsis isegi ei pesnud poest ostetud õunu, vaid pistis kohe nahka. Avaldasin suurt ja sügavat imestust, kuna mina kõigepealt pesen ja seejärel ka koorin, nii nagu asi olema peab. Tema väide oli aga see, et koore all on just vitamiinid. Tühja neist vitamiinidest, kui koorega saad kaasa hunniku kemikaale, kuna õunu pritsitakse spetsiaalselt nende hea välimuse säilimiseks.

On see eestlaste alateadlik või veendunud soov eelistada eestimaist? Igatahes kruvib see eestimaise kauba hinna veelgi kõrgemale. Kui omajagu aastaid tagasi oli välismaa kaup kallis ja kodumaine odav, siis nüüd on lood juba vastupidised. Ei jää varsti muud, kui ise oma koduses majapidamises väikest sorti põllumajandust hakata pidama.

Allikas:
Eesti Ekspress